Mátkkoštatgo olgoriikkain dahje boađátgo fitnat Suomas?
Dán siiddus muitaluvvo, maid galgá váldit vuhtii, jus buvttát olgoriikkain Supmii oasttuid dahje eará gálvvuid.
Go boađát Supmii EU olggobealde, sáhtát gártat máksit vearuid ja tuollomávssuid gálvvuin, maid leat oastán dahje ožžon olgoriikkain. Dihto meari gálvvuid oaččut dattetge buktit almmá vearuid ja mávssuid haga.
Sihkkarastte maiddái álo, oažžugo gálvvu buktit Supmii vai laktásitgo dasa ráddjehusat.
Oahpásmuva ráddjehusaide juo ovddalgihtii
Muhtun gálvvuid ii oaččo buktit ollenge olgoriikkain Supmii. Dasa lassin máŋggain gálvvuin leat ráddjehusat, man ollu dahje mainna eavttuin daid sáhttá buktit.
Váldde vuhtii maiddái, ahte gálvvuid doalvumis Suomas Ruššii ja buktimis Ruoššas Supmii leat erenoamáš ráddjehusat sankšuvnnaid dihtii. Loga lasi sankšuvnnain suomagillii, ruoŧagillii dahje eaŋgalasgillii.
Oahpásmuva ráddjehusaide juo ovdal, go vuolggát mátkái. Ráddjehusaide váikkuha dat, mátkkoštatgo EU-riikkas vai EU olggobealde. Ráddjehusat leat erenoamážit dalle, jus buvttát gálvvuid Supmii EU olggobealde, dego Norggas. Dárkkis, mat riikkat gullet EU:i.
Ráddjehusat leat ovdamearkka dihtii čuovvovaš gálvvuin:
Alkohola
Alkohola buktimii váikkuha dat, man riikkas buvttát alkohola ja maid alkoholaid buvttát. Dasa lassin mátkki bistin sáhttá váikkuhit vuoigatvuhtii buktit alkohola. Oahpásmuva ráddjehusaide dárkilabbot (suomagillii, ruoŧagillii dahje eaŋgalasgillii).
Duhpát, snuvssa, eleduhpáhat
Duhpátbuktagiid sáhttá buktit olgoriikkain Supmii ráddjejuvvon meari. Dasa lassin mátkki bistin sáhttá váikkuhit vuoigatvuhtii buktit duhpátbuktagiid. Oahpásmuva ráddjehusaide dárkilabbot (suomagillii, ruoŧagillii dahje eaŋgalasgillii).
Dálkasat
Dálkasiid buktimis leat máŋggat ráddjehusat. Ovdamearkka dihtii reseaptadálkasiid sáhtát buktit olgoriikkain Supmii dušše, jus dus lea daidda iežat reseapta. Váldde vuhtii maiddái, ahte eará riikkain sáhttet vuovdit gávppis friddja dakkár dálkasiid, mat goittotge Suomas gáibidit reseaptta. Loga lasi dálkasiid ráddjehusain (suomagillii, ruoŧagillii dahje eaŋgalasgillii).
Biebmogálvvut, ovdamearkka dihtii biergu, mielki ja šattut
Biebmogálvvuin leat ráddjehusat erenoamážit, jus boađát Supmii EU olggobealde. Leage dárki eandalii biergo- ja mielkebuktagiin ja šattuin. Loga lasi biebmogálvvuid ráddjehusain (suomagillii, ruoŧagillii dahje eaŋgalasgillii).
Biepmohaseallit
Jus mátkkoštat biepmohasealliin, oahpásmuva álo gáibádusaide juo ovddalgihtii. Go biepmohasealli boahtá nuppi riikkas Supmii, dat dárbbaša biepmohaseallipássa dahje EU-mállesaš dearvvasvuođaduođaštusa, dovdáhanmerkema, rabiesboahkoheami ja vejolaččat ekinokohkkadálkkodeami.
Dat gusto maiddái oanehis mátkkiide Suoma kránnjáriikkaide Ruŧŧii, Norgii ja Ruššii. Váldde vuhtii maiddái, ahte gáibádusat sáhttet molsašuddat, jus finat seammá mátkkis eanet riikkain.
Lassedieđut mátkkošteamis biepmohasealliiguin (suomagillii, ruoŧagillii dahje eaŋgalasgillii).
Vearjjut
Vearjjuid buktin Supmii lea ráddjejuvvon ja gáibida lobi. Loga lasi vearjjuid riikii buktimis (suomagillii, ruoŧagillii dahje eaŋgalasgillii). Oza bolesis lobi vearjjuid buktimii.
Oahpásmuva maiddái eará ráddjehusaide (suomagillii, ruoŧagillii dahje eaŋgalasgillii).
Dárkkis, maid oaččut buktit almmá vearuid haga
Jus boađát Supmii EU olggobealde, sáhtát gártat máksit vearuid ja tuollomávssuid gálvvuin, maid leat oastán dahje ožžon olgoriikkain. Dihto meari gálvvuid sáhtát dattetge buktit almmá vearuid ja mávssuid haga.
- Jus boađát Supmii girddi dahje dámppain, sáhtát buktit mielde eanemustá 430 euroin almmá vearuid ja tuollomávssuid haga.
- Jus boađát Supmii biillain, linnjabiillain dahje junáin, sáhtát buktit mielde eanemustá 300 euroin almmá vearuid ja tuollomávssuid haga. Dát guoská maiddái diliide, main boađát Supmii lustafatnasiin dahje girdiin, mii lea lustaanus.
Árvorájá lassin oaččut buktit dihto meari alkohola, duhpáha ja boaldámuša. Dat eai nappo rehkenastojuvvo árvorádjái, muhto daid buktimii leat iežas ráddjehusat, maid galgá dárkkistit sierra. Loga lasi árvorájáin (suomagillii, ruoŧagillii ja eaŋgalasgillii).
Eará EU-riikkain sáhtát buktit Supmii iežat atnui ostojuvvon gálvvuid vearuid ja mávssuid haga Tullui. Muhtun dávviriid, dego duhpáha ja dálkasiid buktimis leat goittotge ráddjehusat maiddái EU siste.
Vállje tuollus rivttes linnjá
Go boađát Supmii, vállje tuollus ruoná, alit dahje rukses linnjá. Jus riikiiboahtinbáikkis eai leat linnját, almmut gálvvuid dárbbu mielde tullui man nu eará vugiin riikiiboahtinbáikkis.
Vállje
- ruoná linnjá, jus dus eai leat gálvvut tullen láhkai dahje eará almmuhan láhkai tullui
- rukses linnjá, jus dus leat gálvvut, mat galget tullejuvvot dahje almmuhuvvot, dahje jus dus lea mii nu jearran láhkai tuollus
- alit linnjá, jus boađát EU-riikkas girddi eaige dus leat gálvvut, mat leat tullen láhkai.
Jus dus leat mielde gildojuvvon gálvvut, sáhtát addit daid tullui iešoaivválaččat. Vállje dalle rukses linnjá.
Linnjá válljemis gánniha leat dárki. Jus válljet ruoná dahje alit linnjá, muhto dus gávdnet tuollodárkkisteamis gildojuvvon gálvvuid, tuollu sáhttá váldit gálvvuid háldui dahje duoguštit daid. Gálvvuin sáhttá gártat máksit duppal vearu, dahje mátkkošteaddji sáhttet eahpidit tuollorihkumis.
Jus leat eahpesihkar, sáhtát álo válljet rukses linnjá ja jearrat ráđi tuollu bargis.
Veahkki čuolbmadiliin
Lassedieđuid mátkkošteamis ja ráddjehusain oaččut Tuollu neahttasiidduin.
Sáhtát riŋget Tullui ja jearrat lasi dieđuid. Mii vástidit jearaldagaide suomagillii, ruoŧagillii ja eaŋgalasgillii.
Go boađát Supmii, sáhtát alo válljet tuollus rukses linnjá ja jearrat ráđi tuollu bargis.